Eanas nuorat mannet bures ja vásihit oadjebasvuođa, gulahallama ja buriid oktavuođaid. Seammás nuoraidáigi sáhttá leat dovdomassii rievdadusaiguin ja ollu vuordámušaiguin.
Nuorat galget:
Ollugat vásihit ahte fertejit lihkostuvvat máŋggain surggiin oktanaga. Sii sáhttet dovdat skuvladeattu, buohtastahttima, eahpesihkkarvuođa, balu válljet boastut dahje fuolastuvvamis leatgo doarvái buorit.
Deaddu ii álo leat negatiiva. Muhtin muddui geasuhat ja deaddu sáhttá veahkehit min ráhkkanit, deaividit ja čađahit juoga deaŧalačča. Muhto go gáibádusat orrot stuorábut go resurssat ja doarjja mat ohppis leat, de sáhttá deaddu šaddat lossat hálddašit.
Fidnokompássa ii oaččo oahpahit nuoraide gierdat ain eambbo deattu. Dat galgá veahkehit sin ipmirdit iežaset reakšuvnnaid, dovdat iežaset dárbbuid ja gávdnat buriid vugiid deaividit hástalusaid. Oahppit galget vásihit ahte eai dárbbaš hálddašit buot okto.
Skuvllas lea deaŧalaš ovddasvástádus ráhkkanahttit ohppiid sihke otnáš skuvlaárgabeaivái ja boahtteáiggi oahpahussii, bargoeallimii ja servodateallimii. Oahppoplánabargu čujuha álbmotdearvvašvuođa ja eallinhálddašeami fágaidrasttildeaddji fáddán, ja ollu skuvllain lea gievrras, oadjebas ja iešbirgejeaddji ohppiid ovdánahttin guovddáš oassin árvovuđđosis.
Seammás sáhttá leat hástaleaddji jorgalahttit dáid áigumušaid konkrehta oahpahussan. Mo sáhttet oahppit ovdánahttit gievrudaga, oskku iežaset návccaide ja válljenmáhtu duohtavuođas, ii sierra fágan, muhto lunddolaš oassin oahppanbarggus?
Fidnokompássa lea ovdánahttojuvvon justa dán vuolggasajis. Fidnooahppama, ipmárdusa ja geavatlaš doaimmaid bokte besset oahppit systemáhtalaččat bargat daid persovnnalaš resurssaiguin mat veahkehit sin ipmirdit iežaset, deaividit hástalusaid ja dahkat buriid válljemiid.
Go oahppit ohppet eambbo iežaset birra, ovdánahttet oskku iežaset návccaide ja hárjehallet válljema, de dat huksejit seammás daid resurssaid mat dahket sin buorebut ráhkkanan deaividit vuosttaldemiid, eahpesihkkarvuođa ja rievdadusaid. Gievrudat ii nappo leat mihttomearri iešalddis, muhto boađus buori oahppamis ja persovnnalaš ovdáneamis.
Bargu gievrudatresurssaiguin lea nappo oassi skuvlla viidábut eallinhálddašanperspektiivvas. Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi galgá addit ohppiide gelbbolašvuođa mii ovddida buori psyhkalaš ja fysalaš dearvvašvuođa, ja dahká sin buorebut nagodit dahkat ovddasvástideaddji eallinválljemiid. Positiiva iešgovva ja oadjebas identitehta ovdánahttin lea earenoamáš deaŧalaš mánnávuođa ja nuoraidvuođa áiggis.
Fidnokompássas čadnojuvvo eallinhálddašeapmi dilálašvuođaide maid oahppit duohtavuođas deaividit:
Eallinhálddašeapmi dás ii mearkkaš ahte oahppi galgá oažžut hálddašeami buot dahpáhusaid badjel. Dat guoská dasa ahte ovdánahttit máhtu, gelbbolašvuođa ja resurssaid mat dahket álkibun ipmirdit iežaset, geavahit doarjaga, dahkat buriid válljemiid ja joatkit go eallin ii šatta nu movt lei plánejuvvon.
Go nuorra deaivvada juoinna váttisin, sáhttit áinnas geahčastit dan masa oahppi ii nagot. Gievrudatperspektiiva rávve eará gažaldagaid:
Dát ii mearkkaš ahte hástalusat leat dušše ovttaskas ohppis. Skuvlabiras, oktavuođat, vuordámušat, ruhtadilli, dearvvašvuohta, bearašdilálašvuođat ja doarjjaoažžunvejolašvuohta váikkuhit makkár vejolašvuođat nuorain leat. Danne ferte bargu gievrudagain álo fátmmastit sihke persovnnalaš resurssaid ja birrasa oahppi birra.
Gievrudaga ii galgga geavahit muitalit nuoraide ahte sii galget dušše jurddašit positiivvalaččat, čorget iežaset dahje gierdat eambbo. Muhtin hástalusat gáibidit:
Gievrudatresurssat veahkehit ohppi gávnnahit maid sáhttá ieš dahkat, muhto maiddái ipmirdit goas dárbbaša veahki ja geasa sáhttá váldit oktavuođa. Bivdit veahki ii danne leat headjuvuođa mearka. Dat lea deaŧalaš gievrudatresursa.
Válljemat oahpu ja boahtteáiggi birra eai dáhpáhuva dovdduid haga. Deaddu, vuordámušat, iešgovva, ovddit vásáhusat ja bala eahpelihkostuvvamis sáhttet váikkuhit makkár vejolašvuođaid oahppi oaidná ja makkár válljemiid oahppi duostá árvvoštallat.
Oahppi sáhttá ovdamearkka dihte:
Gievrudatresurssaid bokte oahppá oahppi deaividit eahpesihkkarvuođa eambbo huksejeaddji vuogi mielde. Oahppi hárjehallá:
Nu vuogi mielde šaddá eallinhálddašeapmi dárbbašlaš oassin válljenmáhtus. Mihttomearri ii leat ahte oahppi galgá šaddat áibbas sihkkar. Mihttomearri lea ahte oahppi galgá sáhttit joatkit maiddái go eai buot vástádusat leat sajis.